Kunstnikud: Tarmo Salin, Ekke Väli
Kuraator: Anneli Porri
Näituse pealkiri viitab tagasi Salini lõputööle EKAs 2001. aastal. Praegu Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvad objektid annavad Salini edasiste tööde läbivat meeleolu: aistingute üheaegset teravnemist ja tuhmumist, rutiini talumist ja talumatust.
Minu jaoks on galeriides käimine alati natuke kummaline kogemus olnud - nii ka seekord. Sisse astudes embas mind kohe summutav vaikus kuid samas torkas mind ribide vahele terav ja defineerimatu valvel olek. Nii põhimõtteliselt sammusin kohe laudadel olevatest tühjana näivatest tarbeesemetest mööda tagumise ruumi seina juurde, kus rippusid punaste ristidega ülevärvitud tekstid. Süvenesin nendesse ning peale paari küsimärgi elimineerimist kuklasagarast(kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega) mõistsin, et tegu on ühiskonnakriitiliste vabavärsiliste luuletustega. See kõik mekkis eestlaslikult magusalt, sest kombekohaselt meeldib ju sinimustvalgele rahvale ikka kõike mustata. Lugedes rida rea järel, hakkasid silma jääma augud süsteemis ning esile tõusis allasurutud ühiskonna pale. Sain aru, et mind esmalt ehamatanud valvel olek oli alateadlik instinkt, mis käis näitusega kaasas, ning hoiatas sind ümbertoimuva eest.
"Oma intrigeerival viisil on tema tööd alati kaardistanud kokkupõrkeid isiklike uskumuste ja minimalistliku kujundikeele vahel, parodeerides nii kohalikul kui globaalsel tasandil ühiskonnas arvukalt leiduvaid mõttetuid süsteeme," on öelnud Hanno Soans ning härra Soans, ma nõustun teiega 101%.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar