Kunstnik: Karel Kravik
Kuraator:
Näitus koosneb fotodest, mis on autori enda mälestuste põhjal taaslavastatud oma laste abiga. Autorit ajendaski enda lapsepõlvest säilinud fotode vähesus ning ka nende üpris tähtsusetu sisu. Ta lausub ka ise: ''Nõnda nagu need fotodki, mis on pigem minu praegune tõlgendus tollastest mälukildudest ja mis ei saa taotleda absoluutset tõepära, nii on ka käesolev ettevõtmine ise tõenäoliselt mu mälestusi kujundanud selle asemel, et neid hoida.''
Ka minule tuli nostalgia peale ning silme eest käisid läbi mälestused titeajast. Mulle väga sümpatiseeris juba autori idee-kasutada enda lapsi oma mälestuste elluäratamiseks-ülimalt peen ja geniaalne ütleks ma. Fotod olid mustvalged ning erinevalt Arne Maasiku galeriist oli selle näituse keskmeks just inimene ise. Piltidel on lapsed tegevuses ning nendest õhkab vabadust ja nooruslikku avastamisvaistu. Kuigi pildid olid mustvalged, suutsin ma siiski neid läbi värvilise pilgu vaadata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar